Noniinoniinonii.
Rattaretke kolmanda päeva hommik algas väikese mustikasöögiga. Õhtul arvasin, et see on küll nüüd selline koht, kus ma saan õhtust hommikuni terve metsa valitseja olla. Aga hommikul peale hommikusööki ja asjade pakkimist märkasin metsa all midagi helkimas. See oli üks teine ratas. Keegi veel armastas seda mustikametsa. Igatahes minu rattamatk jätkus lääne poole. Õige pea leidsin metsateelt liblikate paradiisi. Pildistades ja ritsikate hääli salvestates möödus poolteist tundi linnutiivul. Linnukestena läksid kirja: hariliku niiduritsika salvestus ja minu esimesed fotod sellest tüübist.
Päev möödus kiiresti ja asjalikult. Lõppkokkuvõttes sõitsin väga vähe - umbes 50 kilomeetrit. Mis jättis mulle järgmiseks päevaks üüratult pika distantsi.
Aga eredamad hetked möödusid Pammana kandis, kus metsateel kohtusin vaskussiga. Veel leidsin keset metsa ühe kasvuhoone ja improviseeritud suvila. See tundus suhteliselt veider.
Ja õhtuks jõudsin Panga panga kanti. Nüüd oli küll viimane aeg pildistama ja lindistama hakata. Teen siis kiire kokkuvõtte. Sain toredaid pilte võsaritsikatest - juhhuu! Leidsin rannariba, kus olid vaid päike, meri, mina ja mõned putukad. Lahe.
Ööbima sain alles pimeduse hakul ühes toredas männikus.
Järgmisest päevast ei ole suurt midagi rääkida. See möödus põhiliselt vändates - kulgesin kokku umbes 140 km, selle sisse jäi ka kummi purunemine kohe peale praamilt maha tulemist. Kummi parandamist saatis Virtsu suurte tuulegeneraatorite mühin.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment